Buollinčáskadeaddji lea mearriduvvon ja strategalaččat sajáiduvvan huksen vistti siskkobealde mii lea jurddašuvvon dorvvolaš evakueremii buollima dahje eará heahtediliid oktavuođas. Buollinčáskadeaddji lea dábálaččat ráhkaduvvon metállas, nugo stállis dahje ruovddis, ja das leat olggobeale lávkkit dahje lávkkit mat dahket ahte olbmot sáhttet jođánit ja dorvvolaččat vuolgit bajimus gearddis vuollái dahje dorvobáikái.
Buollinčáskadeaddji váldoulbmil lea láhčit dili nu ahte olbmot sáhttet jođánit ja ortnegis evakueret buollima dahje eará heahtediliid áigge go siskkáldas trappat dahje olggosbeassanbáikkit sáhttet leat billašuvvan. Buollinčáskadeaddjit leat dábálaččat čadnojuvvon visttiid olggobeallái, dávjá oidnojit ovddabealde, ja dat leat gáibiduvvon máŋgga huksennjuolggadusas sihkkarastit ássiid dorvvolašvuođa.
Buollinčáskadeaddjiid márkanis geavahuvvojit olu rávdnjeávdnasat. Rávdnji lea hálbbimus, eahpesihkkar ja ávkkálaš materiála. Buollinčáskadeaddjit mat leat dahkkon njuolggočalmmiin mat eai buollán, leat unnit ovddastuvvon otná beaivvi.
Báhčinbáikkit eai maiddái čuovo formálalaš buollinváruhusnjuolggadusaid. Dat leat lahka heahteveahkkeluotta. Heahtedilis dat heŋgejuvvojit heahteveahkkeuvssa uvssaid dahje uvssaid ala. Dát báhčinvuohki ii heive mánáide dahje boarrásiidda.
Buollinsihkar plástihkka geavahuvvo maiddái buollinčáskadeaddjiid buvttadeamis. Dát plastihkkat leat buollinváralaččat gitta dihto temperatuvrii, muhto dat gahččet ja billašuvvet 10-15 jagi siste jus lea hui liegga ja dulvi. Dan visttiid eallináiggi ektui lea dát hui oanehis áigi. Mii lea buoremus materiála buollinlávddiide?
Metállat leat buoremus materiála buollinčáskadeaddjiide ja heahteveahkkebáikkiide. Metálla heahteveahkkeluottat ja metálla buollinčáskadeaddji lávkkit bistet guhkit ja leat dorvvolaččat. Metálla buollinlávddit leat deaŧalaš rollas buollinčáskadeamis.
Buoremus buollinčáskadeaddji lávkkit leat dahkkon čáhppes ruovddis, galvaniserejuvvon stállis dahje ruoššaluosas. Lávkkiide ja ráiggiide geavahuvvo stállerávdnji. Dát materiálat dahket lávkkiid sihkkareamos ja bissovaš.
Dábáleamos ávdnasat mat geavahuvvojit buollinčáskadeaddji lávkkiide leat ee.
Ruovdi: Ruovde-karbon-leagit main lea badjel 2% karbona leat eanemus ovddastuvvon materiálat borramušgálvvuid ráhkadeapmái danin go dain eai leat mirkkolaš ávdnasat, dat leat vuostálastán alla temperatuvrraid, johtet ja juohkit lieggasa hui bures, ja daid lea hui álki hábmet. Dan dihte go ii leat mirkkolaš kvalitehta ja alla temperatuvravuosttaldeapmi, de geavahuvvo smiehttaruovdi metálla buollinčáskadeaddjiid buvttadeamis.
Galvaniserejuvvon stálli: Galvaniserejuvvon stálli lea stálli mii lea čiŋahuvvon sinkkalávkkiin vai dat ii šatta čáhppesin. Galvaniserejuvvon stálli buollinčáskadeaddji lávkkit fállet bissovašvuođa ja suodjalusa ruoššaluosa vuostá, ja sihkkarastet guhkit eallináiggi.
Stálli: Stálli lea viidát geavahuvvon materiála buollinčáskadeaddji lávkkiide danne go dat lea nanus, bissovaš ja buollinvárra. Ruovdegeađggit leat dovddus iežaset struktuvrralaš ollisvuođa ja dan dihte go sáhttet doalahit alla temperatuvrraid, ja danne heivejit buollinčáskadeaddji geavaheapmái. Ruovdegeađggit geavahuvvojit dábálaččat lávkkiid gaskkas dahje ráiggiid gaskkas metálla buollinčáskadeaddji lávddiin. Ruovdegeađggit addet sihke suodjalusa buollima vuostá ja vuoiŋŋastit ođđa luonddu.
Metálla buollinčáskadeaddji trappat fállet máŋga ávkki, ja dat leat mearkkašahtti láhkai mielde huksensihkarvuođas ja heahteveahkkeneavvuin. Dá leat muhtun guovddáš ovdamunit:
Jođánit evakueren: Okta dain váldoávkkiin mat leat metálla buollinčáskadeaddji trappas lea ahte dat fállet jođánit ja effektiivvalaččat evakuerema heahtediliid áigge. Jus šaddá buollin dahje eará kriisa, de sáhttet ássit jođánit njiedjat bajimus gearddis vuollái dahje meroštallojuvvon dorvvolaš guvlui.
2.Bissovašvuohta: Metálla, erenoamážit materiálat nugo stálli dahje ruovdi, lea dovddus iežas čavgavuođa ja bissovašvuođa dihte. Buollinčáskadeaddji trappat mat leat ráhkaduvvon metállas sáhttet gierdat iešguđetlágan birasdiliid, ja nu sihkkarastá daid luohtehahttivuođa áiggi mielde.
3.Buollinvuostálasvuohta: Máŋga metálla mat geavahuvvojit buollinčáskadeaddji lávddiin, nugo stálli, čájehit stuorra vuostálasvuođa buollimii. Dát vistti lea deaŧalaš go galgá doalahit báhtaranjohtolaga struktuvrralaš ollisvuođa buollima áigge, nu ahte ássit besset dorvvolaččat eret visttis.
Unnán fuolahus: Metálla buollinčáskadeaddji trappat gáibidit dábálaččat unnán bajásdoallama. Áigeguovdilis dárkkisteamit ja rutiinnalaš dárkkisteamit sáhttet sihkkarastit ahte trappat bissot buori dilis, ja addet ráfi visttiid eaiggádiidda ja ássiide.
Máŋggabealatvuohta hábmemis: Metálla buollinčáskadeaddji lávkkit fállet máŋggabealatvuođa hábmemis, nu ahte daid sáhttá heivehit vistti arkitektuvrralaš estetihkkii. Daid sáhttá hábmet iešguđetlágan hámiide ja konfigurašuvnnaide seammás go doalahit daid struktuvrralaš ollisvuođa.
Njuolggadusaid čuovvoleapmi: Metállas dahkkon buollinčáskadeaddji trappat leat hábmejuvvon ja biddjon huksennjuolggadusaid ja sihkarvuođanjuolggadusaid mielde. Dáid standárddaid čuovvoleapmi sihkkarastá ahte báhtaranjohtolat lea struktuvrralaččat buorre ja deavdá dárbbašlaš sihkarvuođagáibádusaid.
7.Oaidninvejolašvuohta ja olámuttosvuohta: Metálla buollinčáskadeaddji trappat leat dábálaččat biddjon olggobeallái ja leat álkit oidnosis, ja nu addet ássiide čielga ja olámuttos báhtaranjohtolaga. Čielga čujuhusat ja rivttes čuovggat lasihit oidnosiid heahtediliid áigge.
8.Goluid effektiivavuohta: Metálla buollinčáskadeaddji trappat leat dávjá goluid dáfus effektiivvalaččat sihke álgoálgosaš installerema ja guhkesáigásaš bajásdoallama dáfus. Daid bissovašvuohta ja guhkesáigásašvuohta dahká daid praktihkalaš investeremin visttiid eaiggádiidda.
9.Dálkkádatvástádus: Metálla buollinčáskadeaddji trappat leat vuostálasti dálkkádatdiliide nugo dulvi, muohta ja beaivváščuovga. Dát dálkkádatváikkuhus lea mielde guhkit áiggi luohtehahttivuođas ja unnida hedjonanvára.
10.Struktuvrralaš ollisvuohta: Metálla iešheanalaš fápmu sihkkarastá buollinčáskadeaddji lávkkiid struktuvrralaš ollisvuođa, vaikko hástaleaddji dilálašvuođain. Dát luohtehahttivuohta lea deaŧalaš ássiid sihkarvuhtii heahtediliid áigge.
Váldde áinnas oktavuođa minguin jus háliidat eanet dieđuid min metálla buollinčáskadeaddjiid birra. Don sáhtát oažžut dárkilis dieđuid min heivvolaš ja buoremus buollinčáskadeaddjiid birra du vistái, ja bovdet min joavkku boahtit árvvoštallamii.