  |
Mii oažžut muhtumin riŋgemiid min kundariidda geat háliidit diehtit makkár mihtidemiid galgá addit vai sáhttet válljet heivvolaš neahttamálle sin ohcamii. Dán artihkkalis mii čilget movt mihtidit ja spesifiseret viiddiduvvon metállafierpmádaga du ohcamii.
Mii lea erohus loktejuvvon ja lihkaduvvon neahtta gaskkas?
Expanded metal mesh mihtiduvvo iešguđetládje dan mielde lea go loktejuvvon vai lihkaduvvon, ja guktuin lea iešguđetlágan mihtidanterminologiija.
Viidáset metálla álgoálgosaš hápmi lea álo dovdomearkan loktejuvvon čalmmiiguin. Dát lea iešvuohta dan erenoamáš čuohppan- ja čuohppanlihkadusas mii geavahuvvo buvttadeami buvttadeamis. Dát ovdanbuktá vinkelčuoggáid mat leat njiedjan arkka planas.
Lohpiduvvon neahttalatnja sáhttá leat dovdomearkan dan vinkelhámiin, mii ii dušše atte dasa garra estehtalaš čalmmusteami, muhto fállá maiddái máŋga praktihkalaš iešvuođa, nugo fállat gieđaid vuollái, čujuhit luonddu, čáhce- ja čuovgga, ja fállat čuoggá goas beare dan geavahit vuođđun.
Dat geavahuvvo dábálaččat vánddardanrámppaide, sihkarvuođagárddiide, visttiid olggobeale ja siskkáldas seinniide, ja gips- ja render-lávddiide.
Eanaš dáhpáhusain viiddiduvvon metálla gieđahallojuvvo sekundára proseassain mas garra rullat geavahuvvojit njuovvančuoggáid eretváldima várás. Boađus lea lihkadan neahttabláđđi mii lea áibbas guovttedimenšuvnnalaš ja dan čuoggát leat seamma dásis go bláđđi. Go háliida ovttalágan ivnni, de ávžžuhit dávjá geavahit lihkastagaid.
Lihkaduvvon neahtta geavahuvvo máŋggalágan geavaheapmái, earret eará sihkarvuođajuohkinfierpmádahkii, konihkalaš luftfilteriide ja mášensuodjalussii.
How do I measure raised mesh?
Go galgá diehtit loktejuvvon neahttačuoggáid, de leat njeallje guovddáš mihtideami maid galgá diehtit: guhkes čuozáhaga (LWP), oanehis čuozáhaga (SWP), čuozáhaga viidodaga (SWDT) ja čuozáhaga guhkkodaga (STK).
LWP mihtiduvvo horisontálalaččat njuolggočuoggás njuolggočuoggái dahje guovddážis guovddážii dan mielde man stuorra reaiddut leat geavahuvvon buvttadeamis.
SWP lea buvttadanviiddideami mihttu, mii mihtiduvvo vertikálalaččat njuolggočuoggás njuolggočuoggái dahje guovddážis guovddážii.
SWDT mihtida viidodaga ovtta vinkelčuoggás mii lea šaddan buvttadeami áigge.
The STK metric determines the starting thickness of raw materials. Contrary to popular belief, expansion does not directly affect raw materials’ thickness. Stress, on the other hand, is not the same as metal’s overall height or depth. Mesh height is typically 1-2 times taller than SWDT.
Mo sáhtán mihtidit lihkaduvvon neahtta?
Leat máŋga guovddáš mihtideami lihkaduvvon njuolggočalmmiide, earret eará guhkes čujuhus (LWA), oanehis čujuhus (SWA), njuolggočuoggá viidodat (SWDT) ja njuolggočuoggá guhkkodat (STK).
LWA mihtiduvvo horisontálalaččat ovtta siskkáldas uvssas nuppi siskkáldas uvssa rádjái.
SWA mihtiduvvo vertikálalaččat čuoggás čuoggái siskkobealde uvssa.
SWDT lea mihtideapmi dan viidodagas mii lea ráhkaduvvon buvttadeami áigge.
STK-mihtideapmi mearrida buvttadeamis ráfáidahtton ávdnasiid assásvuođa.
Vaikko viiddidanproseassa ii rievdat materiála guhkkodaga, de rievdat lihkadanproseassa. Lea dábálaš fuomášit ahte materiála guhkkodat njiedjá 10-20% maŋŋel go lea lihkadan čáhppesin čáhppesin. Vertikála neahttagovdodat váldojuvvo vuhtii. Álgomateriála guhkkodat mas lea lassi vejolašvuohta 10-20% materiála guhkkodaga geahpedeapmái.
Makkár sturrodaga ja čujuhusa galggan geavahit?
Sáhttá fuomášit ahte viiddiduvvon metállafierpmádaga mekanihkalaš ja estehtalaš iešvuođat rievddadit go pláhta sturrodat lea čujuhuvvon vuostálagaid pláhta sturrodaga ektui.
Leat máŋga fáktora maid galgá váldit vuhtii go mearrida arkiivva sturrodagaid. Dát sisttisdoallá diamánttaid čujuhusa, mii čájehuvvo Longway Mesh (LWM) dahje Shortway Mesh (SWM) bokte arkka sturrodaga ektui.
Ovdamearkka dihte go loktejuvvon neahtta geavahuvvo vánddardanrámppalávdin, de šaddá ovddabeale giehta čavgabut go diamánttat mannet olgešbealde gurutbeallái ja vuollel julggiid go diamánttat mannet olgešbealde gurutbeallái.
Dasa lassin geavahuvvo sihkarvuođagárddiindustriijas dávjá viiddiduvvon njuovvanpanela mas leat diamánttat mat leat čujuhuvvon guhkás almmi guvlui. Dát lea vai šaddet smávit giddejuvvon rahpat. Dát eastada olbmuid čuožžut áiddi ala dahje njiedjat dan.
Contact us if you need more support or want to discuss further.
Expanded Metal Definitions
Čanas: Dat čuokkis gos lagaš čuoggát gaskkustit. Lihkus lea álo guovtte geardde viidodat go njuolggočalbmi.
Camber: Boađus arkiivvas. Dat mihtiduvvo nu ahte bidjá njuolga ráji LWD:i parallealla lávkki konkáva beallái, ja guoskkaha lávkki guokte beallái. Alimus gaskka gaskal viiddiduvvon metálla ráji ja njuolga ráji lea camber. Arkiivva sáhttá leat toleránssa siskkobealde ja das lea ain kámber.
Diamánta dahje rahpan: Dát lea čilgehus rabas guovllus mii lea ráhkaduvvon čuoggáid ja čanastagaid bokte. Dábálaččat lea rabas guovlu diamántahápmásaš.
LWD: Guhkes hábmenvuohki – Gaska ovtta čuoggás čanastagas gitta vástideaddji čuoggái čuovvovaš čanastagas mii mihtiduvvo guhkes hábmenvuogi mielde. Gohčoduvvo maiddái “pitch LWD”.
LWO: Guhkes rahpanvuohki – Gaska mii mihtiduvvo čanastaga siskkobealde gitta čanastaga siskkobeallái LWD.
Mesh: Dát lea nominala gaskka ovtta čanastaga gaskkas gitta nuppi čanastaga gaskkas mii lea mihtiduvvon miehtá SWD. Mesh čájehuvvo tuššain.
Rahpansturrodat: The area enclosed by bonds and strands.
Ollislaš guhkkodat: Dát lea gárvves guhkkodat ja dat mearrida dávjá rámmaeavttuid válljema.
Proseanta rabas areálas: Dáid dehálaš relatiiva proseanttaid geavahit hábmejeaddjit rehkenastit man muddui čuovga dahje luftta sáhttá mannat viiddiduvvon metálla čađa.
Álli: Mihtideapmi ovtta čuoggás ovtta diamánttas gitta seamma čuoggái mii lea lagaš diamánttas.
Strand: Okta metállačuokkis mii lea diamántta rájá, dahje rahpan. Strándda viidodat lea materiála mearri mii ovddiduvvo viiddideapmái, mii lea earálágan go streaŋgga guhkkodat mii lea metálla guhkkodat mas viiddiduvvon metálla lea buvttaduvvon.
- Čuovga: Standárda viiddiduvvon metálla: Mihttu dahje guhkkodat dan pláhtas dahje čuovggas mas viiddiduvvon metálla lea buvttaduvvon.Lihkaduvvon viiddiduvvon metálla: Ollislaš guhkkodat gárvves pláhtas.
- Viidodat: Standárda viiddiduvvon metálla: Metálla mearri mii biddjojuvvo viiddidanmášiidnii, mii čuohpaduvvo ja njuvvojuvvo juohke čuoggáin bajimus čuoggás.Lihkaduvvon viiddiduvvon metálla: čuoggá viidodat.
Stiila: Metálla mihttu dahje govdodat mas viiddiduvvon metálla lea ráhkaduvvon. Dábálaččat, muhto ii álo, dát čuovvu buvttadeaddji standárda mihtidemiid. Stiila čájehuvvo loguin. Rávdnjestiila čájehuvvo pundain juohke njealjehasmehtera ovddas.
Hábmenvejolašvuohta: Juohke bihttá galgá sáhttit váldit 90 gráda čuohpadeami 1/4 tuvssa siskkáldas rádiusain nuppi guvlui, almmá čuohpadeami haga.
Loahpaheapmi: Ráddjejuvvon gárvvistemiid sáhttá ollašuhttit buvttadanrusttegiin. Dása gullet liegga čáhcegalvaniseren ja ovdagalvaniseren.
Dássedeapmi: Buot viiddiduvvon metállabuktagat earret rávdnji leat ovttadássásaččat maŋŋel go leat viiddiduvvon.
Olggobealde kvadráhta: Viiddiduvvon metállapláhtat eai leat dábálaččat áibbas njealjehas go leat gárvvis. Arkkat fertejit ođđasit kvadráhtalaččat čuohppat buot beliid vai šaddet ollislaš kvadráhtat. Ođđasit čuohppan fabrihkas ii dábálaččat dahkko danin go eanaš lávkkiid čuohppá kundariid sturrodaga mielde.
SWD: Oanehis hábmenvuohki – Gaska ovtta čuoggás čanastagas gitta vástideaddji čuoggái čuovvovaš čanastagas mii mihtiduvvo miehtá SWD. Gohčoduvvo maiddái “pitch SWD”.
SWO: Oanehis rahpanvuohki – Gaska mii mihtiduvvo čanastaga siskkáldasas gitta čanastaga siskkobeallái SWD.
